Kristel Jalak, Ilmunud lühendatult Postimees 23.08.2005 Enamik konflikte nii kodus kui organisatsioonis saavad alguse sellest, et inimesed ei mõista teise poole seisukohti. Ikka tundub enda tõde ja õigus olevat tähtsam kui partneri oma. Suurema tüli ennetamiseks võiks vaadelda probleemi tahkude kaupa juba esmase vastasseisu tekkimisel. See aitab säilitada häid suhteid ja kiirendada konfliktide lahendamist. Harjutust … Read more
Kristel Jalak, ilmunud Postimees 31.05.2005 Katseaeg on sõna otseses mõttes katsetamise aeg mõlemale poolele – tööandja vaeb kandidaadi sobivust ametikohale ning töötaja saab hinnata, kas pakutud tingimused on talle vastuvõetavad. Erafirmades töölepingu alusel tööle asuvatele inimestele näeb seadus ette maksimaalselt neljakuuse katseaja. Alati võib katseaeg olla lühem või hoopis puududa – see on firma juhtkonna … Read more
Mari-Liis Järg, ilmus Äripäev 02.11.2005 Koolituse korraldamisel olen aastate jooksul kokku puutunud erinevate tellijate soovide ja vajadustega. Ja kuigi enamusel ettevõtetest on oma põhimõtted, arengukavad jms, mis suurema või väiksema täpsusega määratlevad, millise suunitlusega koolitust tellida, olen märganud, et klient on vahest hädas endale sobiva teenuse välja valimisega. Veelgi keerulisem on olukord siis kui selgemad … Read more
Kadri Kõiv, Kristel Jalak Ilmunud Koolitusekspressis, 22.01.2009 Millistele küsimustele tuleks enne sisekoolituse korraldamist varakult mõtelda?Selleks, et sisekoolitused hästi toimima hakkaksid, tuleks organisatsioonis enda jaoks selgeks mõelda: millised on meie organisatsiooni vajadused lähtuvalt strateegilistest eesmärkidest, juhtide tähelepanekutest ja töötajate poolt väljendatud vajadustest ja ootustest? millised on sisekoolituste eesmärgid ja milliseid tulemusi me selleläbi loodame saada? millised … Read more
Kadri Kõiv, Kristel Jalak Ilmunud Koolitusekspressis, 22.01.2009 On teemasid, mida saab kõige paremini õpetada inimene oma organisatsioonist. Hea oleks, kui ta oskaks korraldada sisekoolitusi. Ajal, mil organisatsioonid vaatavad tõsiselt üle oma kulutusi ja koguni koondavad töötajaid, võib tunduda kohatu investeerida arendusse ja koolitusse. Ometi võib just pädevast ja kvalifitseeritud töötajaskonnast kujuneda võtmetegur sellest keerulisest perioodist … Read more
Kadri Kõiv, ilmunud Äripäev 28.12.2004. Mis on stress? Stress on elu lahutamatu koostisosa, millega toimetulek määrab suures ulatuses inimese füüsilise ja psüühilise tervise kvaliteedi. Hiljuti avaldatud uuringute tulemused viitavad, et Eesti elanikonna vaimne tervis on stressirohkema töökeskkonna ja kiirete ühiskondlike muutuste tõttu oluliselt halvemas seisus kui enamikus Lääne- ja Põhja-Euroopa riikides. Sotsiaalministeeriumi korraldatud uuringute põhjal … Read more
Mari-Liis Järg, Jana Tamm, ilmunud Äripäev 25.02.2003 Eesmärgipäraseid juhte iseloomustab muuhulgas selge ülevaade oma ajakasutusest ja kaalutud teadlikud valikud.Artiklis „Busy Manager“ (HBR veebruar 2002) kirjeldavad H. Bruch ja S. Choshal suurettevõtete juhtide pikaajalise uurimuse tulemusi. Uuringus otsisid nad vastust küsimusele, milline on efektiivselt tegutsev juht ning saadud tulemusi kirjeldati keskendumise ja energia skaalal. Nende andmetel … Read more
Mari-Liis Järg ilmunud Äripäev 26.02.2007 Hoiakud takistavad töö tähtaegset lõpetamist enam kui oskuste puudumine või ajanappus.Kasutame iga päev väljendeid “raiskab aega”, “löön aega surnuks”, “hoian aega kokku”. Kuid nii kummaline kui see ka pole, ei saa ajaga teha ühtegi neist asjadest. Aeg läheb omasoodu, meie saame end ajas ise juhtida. Teiste juhtimisel kasutatavad oskused on … Read more
Kuidas läbipõlemist ära tunda? Kadri Kõiv, ilmunud Director, november 2007 Sa oled pidevalt väsinud, sul pole energiat ega motivatsiooni… Päris sage pilt tänapäeval! Kuid läbipõlemise esimesed märgid on hoopis ülisuur entusiasm, tohutu energia ja pidev valmisolek panustada oma töösse. Läbi saab põleda see, kes on kunagi põlenud. Mitmed autoriteetsed uuringud kinnitavad, et läbipõlemise kui tööalase … Read more
Mari-Liis Järg Äripäev 07.05.2008 Kord sõitsime lähetusest tagasi koju ja arutasime teel kolleegidega, et mida rohkem tekib kaasaegseid sidevahendeid, seda rohkem tekib tunne, et sinu aeg pole enam päris sinu oma. Eriti lustlikuks muutus meie arutelu siis, kui üks minu kolleegidest tõi näite e-kirjadega. Kas oleksid kümmekond aastat tagasi kujutanud ette, et postiljon laseb su … Read more