Intensiivne koolitus pole alati õige valik

Mari-Liis Järg, ilmus Äripäev 02.11.2005

Koolituse korraldamisel olen aastate jooksul kokku puutunud erinevate tellijate soovide ja vajadustega. Ja kuigi enamusel ettevõtetest on oma põhimõtted, arengukavad jms, mis suurema või väiksema täpsusega määratlevad, millise suunitlusega koolitust tellida, olen märganud, et klient on vahest hädas endale sobiva teenuse välja valimisega. Veelgi keerulisem on olukord siis kui selgemad suunad töötajate koolitamisel on ettevõtte juhtkonna või meeskonna siseselt täpsemalt läbi rääkimata. Siis võib koolitusturul pakutav tellija jaoks pildi üsna segaseks ja kirjuks ajada. Ja alati ei piisa talupojamõistusest, et selgeks saada, mida tegelikult oma töötajatele tellida ja millisest turul pakutavast koolitusest lihtsalt mööda minna. Mõnedest sagedamini ette tulevatest vigadest (või ka kiusatustest) ka alljärgnevalt.

Kiire ja intensiivne pole alati õige valik

Näide elust. Koolitusfirma poole pöördub firma personalitöötaja palvega läbi viia arenguvestluste koolitust. Lähemal uurimisel selgub, et klient soovib saada ühepäevast loengut kogu ettevõtte arenguvestlusi läbiviivatele töötajatele. Koolituse tulemuseks peaks olema väljatöötatud arenguvestluste süsteem ja osalejad peaksid hakkama kohe peale läbitud koolituspäeva arenguvestlusi läbi viima. Kunagi varem pole ettevõtte töötajad arenguvestlustega kokku puutunud. Tundub liiga ambitsioonikas eesmärk? Nii tundus ka minule. Kuna arenguvestluste süsteemi väljatöötamine iseenesest on suurem töö kui üks päev töötajatele läbiviidavat koolitust, mida seejärel tuleks veel ühendada praktiliste oskuste harjutamisega, tundus vägagi ebarealistlik. Sel korral pidin jääma enda juurde, et ühe koolituspäevaga on võimalik tegeleda koolitatavate teadmiste suurendamisega arenguvestluste kohta. Treenimist vajavad oskused peaksid saama mitmepäevase treeningu ning arenguvestluste süsteemi väljatöötamine võiks omakorda vajada konsultandi abi ehk seminari vormis.

Soodne hind võib mõjutada kvaliteeti

Kui teie töölaual on kaks üsna sarnase kaaluga koolituspakkumist, erinevus on vaid ühes osas – hinnas, ja seal suhteliselt suur – siis kumma te valiksite? Odavama? Miks? Kallima? Miks? Siinkohal tahangi kutsuda üles kaaluma mitte mõõtma pakkumisi. Mida täpselt saate selle soodsama hinna eest? Mida saate rohkem suuremat hinda makstes? Kas võimalik lisakasu on see, mis haakub nende vajadustega, mida te tegelikult rahuldada püüate? Need küsimused peaks saama enne vastuse kui otsus langetatakse. Sest parimal juhul võite peale soodsama hinnaga koolituse läbiviimist tõdeda, et selle raha eest saite hea kauba. Kuid võib ka minna teisiti. Viimasel hetkel võib selguda, et koolitusele tulijatega ei tehta mingitki eeltööd, et õppimist koolitusel intensiivistada. Samuti ei toimu nt koolitusprotsessi tagasisidestamist kokkuvõtete näol tellijale. Need on ainult mõned näited. Seetõttu ei tohiks küsimuste tekkimisel kunagi end tagasi hoida vaid koolitajalt tuleks uurida, mis nimelt selle konkreetse koolituse hinna kujundab ja alles seejärel langetada teadlik otsus.

Vähemaga saab rohkem

Harvad pole korrad, kui klient pöördub sooviga mõne koolituspäeva jooksul käsitleda nii üldisemaid teemasid, mida osalejatel tööandja meelest oleks vaja arendada (nt müügi ja teenindusoskused) kui ka muid aktuaalseid ja lihtsalt huvipakkuvaid teemasid (Nt emotsionaalne intelligentsus, stressijuhtimine, etikett jms). Ühest küljest on mõistetav tellija soov kasutada seda aega, kui üks osa personalist koos on, võimalikult tõhusalt, samas tuleks siiski teha valik, mida konkreetselt selle koolituskursuse lõppedes osaleja rohkem teadma või oskama peaks. Ehk teisisõnu kehtib siin reegel, et vähemaga saab rohkem. Tehes valiku kindlate teemade osas, mille käigus osalejad saavad piisava aja tingimustes ka harjutada, suureneb tõenäosus, et õpitud oskused ka igapäevaellu rakendatakse.