Ka vihast gruppi on võimalik ohjama õppida

Kristel Jalak, 18.06.2009 Käisin tegemas ettekannet nõuandesüsteemi uuringu tulemustest. Olin päeva esimene esineja ja minu ettekanne läks kenasti. Saalis olid toredad, positiivselt meelestatud ja hea huumorisoonega inimesed. Oli puhas lust neile kõneleda. Minust järgmisele esinejale läks aga seesama tore ja sõbralik kuulajaskond õelalt kallale. Jätan siin praegu kõrvale põhjused. Ütleme nii, et inimeste pahameel oli … Read more

Väärtused on kadunud!

Kristel Jalak, 15.06.2009 Klient soovis tellida arenguseminari juhtidele. Et parandada üksteisemõistmist, ühtlustada organisatsioonikultuuri ja rääkida väärtustest: “Just väärtustega ongi kõige suurem probleem. Need on kaduma läinud!” Jajah, mõtlen mina endamisi. Praegune surutis, vahendite nappus, mure tuleviku pärast – eks see kõik mõjutab väärtussüsteemi. Hiljutised struktuurimuudatused neil ka veel… uued inimesed… “Need olid meil ühes kaustas” … Read more

Kõike rohkem ja enamgi veel?

Mari-Liis Järg, 11.06.2009 Sirvin ühte järjekordset hankekutset. Hoolikalt vormistatud, ridamisi nõudeid, piiranguid, kohustusi. Koolituse sisu on loetletud tsüklite ja moodulitena, üks pealkiri uhkem kui teine. Kahtlust ei teki hetkekski, et kõige selle läbinud koolitatav võiks saada tublimaks töötegijaks. Ainuke küsimus, mis  tekib on see, et mis küll on ajendanud just sellise teemade valiku. Loetelu kohustuslikest … Read more

Intelligentsest organisatsioonist mõtlemisvõimetuks ettevõtteks

Tiit Kõnnusaar, 8.06.2009 Tänaseks on paljud ettevõtted jõudnud seisu, kus on juba tulnud või tuleb kohe hakata töötajaid koondama. Mulle tundub, et enamasti alustatakse tugistruktuuridest ja koondatakse töötajad, kelle kohustused teised saavad suhteliselt lihtsalt üle võtta. Jääjate töökoormus küll kasvab, kuid mis teha, rasked ajad. Neile, kes jäävad, tuleb tööd juurde. Sellest tulenevalt suureneb vigade … Read more

Kovisioon – arhetüübist kaasajani

Kadri Kõiv, ilmunud Eesti Ekspressi Koolitusekspressis 12.08.2010. Võib olla olete kogenud, et vahel algab keerulistele olukordadele lahenduse leidmine sellest, et räägid omaette olles iseendale kõva häälega muret tekitava asja ära. Veelgi parem hakkab aga siis, kui on ka teisi kuulajaid – mõistvaid kaaslasi, kelle toetusel on võimalik leida oma probleemile lahendus. Paljud organisatsioonid on osanud … Read more

Lõksud edasiõppija teel

Mari-Liis Järg, ilmunud Eesti Ekspressi Koolitusekspressis 12.08.2010. Mõnigi meist on keerutanud peas mõtet, kui õige läheks õppima. Ja kui mitte „päris“ kooli täiend- või kutseõppesse, siis äkki kuhugi kursusele või pikemasse arenguprogrammi… Mõtlesin oma tutvusringkonnale ja kiiresti sõpru-tuttavaid silme eest läbi lastes näis neid jaguvat kahte leeri – need, kes vaevata end läbi koolituste-kursuste lasevad … Read more

Koolituse tulemuslikkuse hindamine

Kristel Jalak, ilmunud 2014  Personali Praktik : Pp (2014) nr. 39, lk. 26-27 Töötajate koolitamine on vältimatu tegevus. Ühelt poolt kohustab selleks seadus, teisalt on see hädavajalik, et üha aheneval tööjõuturul püsida konkurentsivõimeline nii klientide silmis kui tööandjana. Koolitusega kaasnevad kulud. Osa neist on ilmsed – koolituse maksumus, ruumi rent, kohv ja küpsis, lähetuskulud. Teised … Read more

Läbirääkimistel toob edu oskuslik suhtlus, mitte kavalus

Kristel Jalak, ilmunud Äripäeva koolituslisas 10.12.2007 Kas te usute, et kui loete läbi kitarrimänguõpiku, oskate kohe kitarri mängida? Või kui kuulate loengut ujumisest koos demonstratsioonvideoga, oskate pärast seda ujuda. Ilmselt mitte. Sama lugu on sotsiaalsete oskustega, mis suuresti määravad ära läbirääkija tugevuse. Oskused kujunevad koos praktiliste kogemustega, kuid see võib võtta omajagu aega. Vahepeal tuleb … Read more

Edukas läbirääkija on kui kameeleon

Kristel Jalak, ilmunud lühendatult Äripäeva eriväljaandes Juhtimine 29.10.2007 Kameeleonide perekonnas on ligikaudu 70 erinevat liiki ja nende hulka kuulub nii rohkem kui poolemeetriseid hiiglasi kui ka paarisentimeetriseid kääbuseid. Mitte suurus ja tugevus ei üldiseloomusta neid, vaid võime kohaneda keskkonnaga. Kameeleon muudab oma värvi vastavalt olukorrale, muutudes kas märkamatuks või ähvardavalt kirkaks. Ta saab liigutada oma … Read more