Kadri Kõiv, ilmus ajakirjas Personali Praktik, märtsis 2015
On mitmeid ameteid, mille puhul töö intensiivsuse, kõrge vastutuse ning pideva inimestega suhtlemise vajaduse tõttu on töötajal suur risk väsida oma tööst ning kaotada seeläbi produktiivsus ja suutlikkus kohaneda muudatustega. Püsimaks aastaid heas töö tegemise vormis, on oluline tegeleda regulaarselt enda nii tööalase kui isiksusliku arendamisega. Selleks sobivad erinevad koolitused ja meilgi tuntust koguvad supervisioon ja coaching. Kõigi eelpool nimetatute puhul on reeglina vaja palgata teenust pakkuv spetsialist, mis organisatsioonis reeglina tähendab teatud protseduuri läbimist, võtab aega ning vajab eelarvelisi vahendeid.
Üheks paindlikuks alternatiiviks või ka muude arendustegevuste täienduseks (näiteks koolitusejärgselt koolituse eekti suurendamiseks ja kinnistamiseks) saaks olla meetod, kus omavahelist toetust pakuvad üksteisega võrdsed – sarnase töö tegijad või rolli kandjad. Just see ongi meie jaoks võõrakõlalise meetodi – kovisioon – olemuseks. Kovisiooni puhul tajuvad inimesed üksteist võrdsetena sarnase tööalase rolli ja sellest tulenevate sarnaste kogemuste, probleemide ja huvide tõttu.
Kovisioon on meetod, mille raames kolleegid saavad üksteist toetada ja ergutada edasi arenema.
Kovisioon pakub võimalust saada regulaarselt kokku selleks, et süsteemselt arutada igapäevase töö võtmeprobleeme ja töötada välja kohaseid lahendusi.
Kovisiooni terminile on püütud leida eestikeelset vastet, kuid senini ei ole ühtegi selle meetodi sisu täpselt edasi andvat nimetust leitud. Inglise keelne vaste ei ole co-vision, mida sageli ekslikult kasutatakse. Kovisioon vastandub teatud mõttes supervisiooniga, rõhutades sarnase kogemusega, võrdses positisioonis olevate inimeste vastastikust toetust, seega vaste inglise keeles on – peer group counceling, peer group consultation.
Kovisiooni puhul ei ole tegemist uue meetodiga, aktiivsemalt hakkas selle grupiviisiline vorm levima seoses teadlikuse kasvuga abistavates elukutsetes tööjate kutseriskidest ja nende ennetamise võimalustest möödunud sajandi 80ndatel aastatel. Ka Eestis võtsid kovisiooni kasutusele esimesena just psühholoogia- ja sotsiaaltöö spetsialistid.
Kovisiooni puhul on tegemist nn vabavaraga, meetod ei kuulu otseselt kellelegi ja seetõttu on kasutusel erinevad lähenemisviisid ja ka tegevused kovisioonigruppides varieeruvad. Ka grupi kohtumistele on antud erinevaid nimetusi – klubi, tugigrupp, õpigrupp jmt.
Olles ise aastaid kovisioonigruppide tegevust uurinud ja konsulteerinud, pean siiski oluliseks, et personalitöötajad ja konsultandid ise süübiksid meetodi põhialustesse ja teoreetilistesse lähtekohtadesse,et suuta konkreetset sihtgruppi toetadaenda jaoks tõhusaima kovisiooni vormi leidmisel.
Millist kasu pakub kovisioon?
Kovisioonil on mitmeid positiivseid mõjusid, olulisematena olgu nimetatud kaks: suureneb vastutus ise hinnata oma oskusi ja kavandada enda professionaalset arengut ning väheneb sõltuvus professionaalide poolt pakutavatest konsultatsiooniteenustest.
Viies 2010. aastal läbi uuringu kovisiooni rakendamisest Eesti organisatsioonides, uurisin ma muuhulgas ka seda, millist kasu kovisioonist saavad selles osalejad.
Kõige sagedamini nimetati kovisioonist saadava kasuna:
- võimalust saada teiste juhtumite kuulamisest ideid enda töö jaoks;
- kolleegide poolset julgustust ja toetust;
- enesekindluse kasvu;
- võimalust süsteemselt tegeleda eneseanalüüsiga ja saada tagasisidet;
- ühtekuuluvustunde kasvu ning võimalust midagi teha enda organisatsiooni jaoks;
- rutiinist väljumist ja võimalust tegeleda asjadega, mis on olulised.
Kovisioonist ei saa kasu üksnes töötajad, kes selles osalevad, vaid ka organisatsioonid, mille jaoks nad töötavad. Esmalt võimaldab kovisiooni kasutusele võtmine töötajaid arendada optimaalsete kulutustega ning pikemas perspektiivis aitab see luua kaasava ja toetava organisatsiooni kultuuri.
Paiknemine teiste töötajate arendamisele suunatud meetodite seas.
Nagu eepool nimetatud, kovisioon ei kuulu kellelegi, kõigil on õigus kovisooni kasutada. Ehk teisisõnu – kovisioon kuulub eneseabi meetodite hulka.Tuginendes oma kogemusele kovisooni uurijana ning praktiseerijana, tahan siiski rõhutada kolme printsiipi, mis teevad sellest unikaalse abistamismeetodi ning mida oleks vaja järgida selleks, et kovisioon saaks tuua oodatud kasu.
Osalejate ühine kogemus ja sellest tekkiv resonants – tähendab sarnaseid probleeme ja nende probleemide tõttu kogetud sarnaseid tundeid. Sarnaste tunnete kogemist kahe isiku vahel nimetatakse resonantsiks. Ühine kogemus ja resonants on ühed olulisemad ja võimsamad faktorid, millel põhineb vastastikune toetus. Läbi resonantsi jõutakse ühisele lainele, elatakse kaasaning mõistetakse üksteise probleeme. Selleks kõigeks on vaja turvalist, toetatud, hukkamõistust vaba õhkkonda. Seepärast ei sobi kovisiooni nimi väga hästi enam selliste rühmade tegevusekirjeldamiseks, mis on kasvanud suureks (osalejaid üle 10-12-ne ) ja kus koosolemisel ei räägita isiklikest kogemustest ja probleemidest vaidkohtumiste keskmes on teatud süsteemidega seotud probleemidega tegelemine.
Vabatahtlikkus. Kovisioonigrupis osalemine on vabatahtlik tegevus, kedagi ei saa selleks kohustada. Ka grupis oma kogemuste jagamine on vabatahtlik, samuti on seda grupiliikmete toetamine. Üksteist toetatakse grupis ilma kindla ootuseta saada just konkreetselt isikult vastuteenet. Kovisioon toetab avatust, usaldust jaüksteise märkamist.
Grupis osalejad on võrdsed. Võrdsus on tajutav nii grupi liikmete hoiakutes kui käitumises. Võrdsustunne annab grupile tugeva jõu. Inimesed, kes on kogenud sarnaseid kriise, probleeme, raskusi, tajuvad üksteist võrdsetena. Võrdsuse vaim ja kogemus intensiivistavad vastastikust abi ja resonantsi.
Kovisiooni vormid ja protsess.
Kovisioon võib toimuda nii grupis kui ka väiksemates kooslustes – kahe, kolme inimese vahel. Kovisioonigrupi rõhuasetus on eelkõige osalejate endi seatud eesmärkide saavutamise toetamisel, mitte nende tegevuse hindamisel. Sagedasemateks tegevusteks gruppides on osalejate tööalaste juhtumite esitamine ja nende analüüsimine, info, teadmiste ja kogemuste jagamine, oma tegevuse eesmärgistamine, eneseavamine ja tunnete väljendamine. Kovisioonigrupitegevuse tulemuslikkuse eelduseks on osalejate vastastikune usaldus, mille saavutamisele aitavad kaasa ühiselt kokkulepitud reeglid, olulisemad neist on konfidentsiaalsus ja otseste nõuannete vältimine.
Kovisiooni kuulumine eneseabi meetodite hulka tähendab, et meetodi rakendamine ei eelda spetsiaalset väljaõpet. Piisab inimestest, kellel on siiras huvi pakkuda tuge teistele sarnase kogemusega inimestele ja head kuulamisoskused. Tõsi, niipea kui rühm hakkab kasvama ja paarile inimesele tuleb lisa, muutub oluliseks ka oskus juhtidakõikide grupiviisiliste tegevustega kaasnevat grupidünaamikat. Ka sellealased baasteadmised on paljudes organisatsioonides olemas, kuid kogemustega kovisioonigrupi käivitajast-konsultandist võib olla palju abi selleks, et anda kovisioonigrupile hoog sisse- tutvustadades kovisiooni alustalasid, aidates kooskäijatel leida enda jaoks parim tegevusformaat japakkudes meetodeid, mis aitavad kohtumised muuta sisuliseks ja personaalseks kõigi osalejate jaoks.
Ja siiski, selleks, et kovisioon saaks toimida on vaja toetada selles osalejate iseseisvust. Naljaga pooleks öeldes, professionaalse juhendaja kõige olulisem ülesanne on muuta ennast paari esimese kohtumise järel üleliigseks. Kovisioonigruppide peamine eelis on, et nad on isejuhitavad, vabatahtlikud algatused. Nende sõltuvusse jätmine professionaalist on eetilisest küsitav. Leidub neid kovisioonigruppe, kes on eelistanud professionaalse juhendaja osalust. Sellisel juhul võiks mõelda, millisel viisil on tagatud eneseabipeamiste karakteristikute toimimine ja kaaluda, kas mitte ei annaks sellele grupile rohkem tegevusvabadust see kui nimetada kooskäimisi hoopis õpi-või tugigrupiks.
